Factorem Mai 2015
ti s e E e k d i l l a s v u ide a d r o Va ke lo rtsiss oht u na vuk n i a aste as k l l o k
Mis saab m
eie 9. klassist ?
Kas teadsid, et Vara vallas asub Eesti ainuke looduslike kollaste nartsisside kasvukoht? Õp Ruth Pari Älis Rooma Mette-Marit Poltan Vara vallas Sookaldusel kasvavad looduslikud nartsissid. See on ainuke koht Eestis, kus võib tuttavate aialillede looduslikke sugulasi imetleda. Igapäevaselt hoiab lilledel silma peal Koosa raamatukogu juhataja Sirje Leini, kellega õpetaja Ruth koos kodutütardega nartsissidest rääkimas käis Kodutütred pärast nartsisside nuusutamist poseerimas. Mille poolest nad erinevad looduslikud nartsissid kultuurnartsissidest?
aga 1964. aastal võeti see ala looduskaitse alla.
Kas maa-ala, kus nad kasvavad, on suurenenud või hoopis väiksemaks jäänud? Kui suur see territoorium on?
Kultuurnartsissidest erinevad nad visuaalselt. Nad on lühemad ja pole just vaasi korjates nii ilusad, kui Silmaga pole nähtav olnud selle 12 aasta jooksul, seda on kultuurnartsissid. Nad on kaunid just ühtse mil ma siin elanud olen, et see oleks vähenenud. Võib öelda, et see püsib piirides. Mõni loom on aga tervikuna – kollase vaibana. vedanud seemne teisele poole teed ja see on seal Kui kaua olete siin elanud ja lillede eest nüüd kasvama hakanud. Kes teab, äkki tekib uus suur hoolitsenud? nartsisside ala. Maa-ala, kus nartsissid kasvavad, Lillede eest ma ei tohi hoolitseda, kuna see on on 0,3 hektarit. looduskaitseala. Lilled hoolitsevad enda eest ise. Kindlaks määratud on ainult aeg, kuna neid niita Kuidas autode heitgaasid tuleb, mis on augusti lõpus. lilli mõjutavad? Millal nartsisside kasvukoht avastati?
Ei oskagi öelda, aga arvan, et see pole lilli Varem kindlasti teati, et nartsissid on olemas, eriti mõjutanud. Muidu hakkaks nad ju vähem kasvama ja kaoks ära, kuid seda pole juhtunud.
Factorem
Reporterid: Karoliina Arold (9. klass) Kätlin Kukk (9. klass) Älis Rooma (8. klass) Fotograaf-reporter: Liis Reinomägi (9. klass)
2
Juhendaja: Eleene Sammler Küljendaja: Evelin Kivi
Vara koolileht
Joonised: Erakogu
Kui sageli peatutakse ja vaadatakse lillede kasvukohta?
Kas teadsite, miks valla vapil on nartsissid - sellepärast.
Kui inimesed hakkavad märkama kollast laiku, siis pole nädalavahetusel vist hetkegi, kui poleks ühtegi autot. Nädala sees olen tööl, siis pole võimalik jälgida. Huvi ikka tuntakse. Kas on käidud näppamas?
ka
lilli
Käiakse ikka ja korjatakse peotäis. Miks inimesed korjavad, pole teada. Ilusad nad just vaasi pandult pole. Aastatega on aga korjamist vähemaks jäänud. Eks me kõik areneme… Millal sel aastal esimesed õied lahti läksid? 1. aprillil läks lahti esimene õis, selle märkisin oma kalendrisse üles. Arvatavasti on see selle pärast, et märts oli üsnagi soe.
On Teil rääkida mõni tore lugu nartsissidega seoses? Suvel, juulikuus, sõideti siia ja küsiti, et kus nartsissid on. Selleks ajaks oli juba hein kõrgeks kasvanud ja lilli polnud enam ammu näha. Ütlesin neile, et nartsissid hakkavad õitsema juba aprilli alguses. Nemad vastasid: „Nojah, me mõtlesime, et nüüd hakkavad roosid õitsema.“
Pikale veninud puhkus või hoopis unised Karoliina Arold üheksandikud? A prill on naljakuu, selle jooksul võib juhtuda nii mõndagi. Mõnikord võib ka juhtuda, et hommikul läheb kodust kooli minekuga nii kiireks, et isegi tuduriided ununevad selga. Täpselt nii juhtus terve 9. klassiga. Nimelt 8. aprilli hommikul saabusid kõik üheksandikud kooli pidžaamades või hommikumantlites. Kuidas see küll juhtus? Kas sellel oli seos eelneva vaba päeva, kevadväsimuse või hoopis tähtede seisuga?
Arvame, et seost polnudki. Vahepeal on lihtsalt suuremad õpilased pisut ulakad ja teevad veidraid asju. Meie arvates polnud see imelik, vaid taaskord üks tore ettevõtmine kogu klassiga. Muidugi oli inimesi, kelle arvates polnud selline ettevõtmine nii tore. Näiteks vene keele õpetaja konfiskeeris ühe poisi hommikumantli. Päris täpselt me põhjusest aru ei saanudki. Samas tüdrukute seljas olevaid riided kiitis ta suisa vene keeles. Tema rahustamiseks tuli põhjalikult selgitada, miks me sellised oleme. Häid teooriaid oma välimuse kohta kuulsime ka pisemate klasside õpilastelt. Parim pakutud idee oli, et 9. klass peab koolis pidžaamapidu. Tegelikult kõlas see tõesti väga usutavalt. Kuid alati polegi õpilased need kõige uudishimulikumad, tihtipeale on suure uudishimuga hoopis õpetajad. Nii mõnigi tuli ise meie juurde ja küsis, miks me siiski sellised välja näeme. Näiteks astus vahetunnis ligi
Saadame naeratusi ja rahupalveid kooliperele. keemiaõpetaja, kellega meil sel päeval tunde polnud. Temagi soovis teada, milles asi, kas tõesti mõjus eelnev vaba päev nii lõõgastavalt või läks hoopis hommikul liiga kiireks? Just tänu nendele küsimistele oli see päev üdini tore ja loodetavasti ka meeldejääv. Kindlasti tegime koolipere tuju veidi rõõmsamaks ja tõime oma vahva klassiga värvi, susse ja hommikumantleid sellesse halli argipäeva.
3
Stiiligurud Suvi aina läheneb ja soojade ilmadega tulevad välja ka suurimad stiiligurud. Talvine kampsunite kiht on maha sulanud ja näeme, millised on meie kooli stiilsed õpilased. Vaatasime üle kõik koolipinki nühkivad õpilased ja valisime omad lemmikud.
Kes või mis on guru? Guruks nimetatakse India päritolu usundites (hinduism, budism jt) õpetajat, kitsamalt vaimset õpetajat. Guru on õpilastele autoriteet, kelles ei kahelda. Guruks nimetatakse ülekantud tähenduses ka mingi ala autoriteeti. Linnart Mäll, Märt Läänemets, Teet Toome. Ida mõtteloo leksikon: Lõuna-, Ida- ja SiseAasia, Tartu 2006.
Karoliina Arold Liis Reinomägi
Annika ja balansseeruv roosa
Egert - õige mehe juurest kell ei puudu
Kasparid ja Henri - ruudud, see on nakkav
4
Tarvet - paistab et Egert on eeskujuks olnud nii mõnelegi
Rhett kui šikk mees kannab alati tumedat
Säde lilleline seelik toob kevade kooli!
Roland - naeratus suul, võib kanda mida tahes
Älisel võtab hommikul riiete valimine ilmselt kaua aega
5
Mis saab meie 9. klassist? Küsi
9. klassi õpilastel on jäänud veel vaid kuu selles koolis käia. Tahaksime lugejale tutvustada, mida üheksandikud pärast lõpetamist tegema hakkavad. Nii saame juba varakult rikaste ja ilusate toppidel silma peal hoida ja sealt tuttavaid nimesid otsima hakata.
1. Mida
teed pä r
ed
ast 9. k lassi lõ petami st? m vem p , mille s korda s i i n koolis aatsite? 3. Mida soovita d siia k ooli jää jatele?
2. Mis
Tahad ka endast nii ägedaid pilte? Mine lehele: http://www.cartoonize.net/ või http://kusocartoon.com/ Jälgi juhiseid ja saad endast tasuta karikatuuri!
Henrik
mus
oli suu ri
Edasi lähen õppima Tartu Kutsehariduskeskusesse keevitajaks.
Pärast 9. klassi lähen edasi õppima sõiduautotehnikuks kutsehariduskeskusesse.
Käisime külapoe lähedal õunaraksus.
Suurimat vempu ei mäleta eriti.
Neile, kes siin koolis jätkavad, soovitan korralikult õppida
Kooli jääjatel soovitan hästi õppida.
Raigo
Joel Samuel Ma lähen Tartu Kutsehariduskeskusesse õppima sõiduautotehnikuks. Kõige tavalisem vemp oli ilmselt vanemate hoonete akende sisse viskamine. Veidi hullem oli see, kui olid veel kapid, siis panime sinna kedagi luku taha. Mina soovin Vara Põhikooli õppima jääjatele edu ja rahulikke närve, sest see kool polegi nii hull.
Kätlin
Edasi lähen õppima Tartu kutsehariduskeskusesse. Hästi on meeles seik 6. klassist. Meil pidi algama tund, mille õpetaja parasjagu puudus ja Alvi pidi asendama. Kui kell tundi läks ja õpetaja paari minuti jooksul ei tulnud, otsustasime põgeneda. Lähim koht oli tüdrukute WC ja sinna me kogu klassiga jooksimegi. Passisime seal 15-20 minutit. Lõpuks hakkas igav ja tulime sealt välja. Saime muidugi Alvi käest korraliku peapesu. Soovin, et kõik klassid suudaksid ennast teha sama meeldejäävaks nagu meie.
Jaan Eerik
6
Steven
Edasi lähen gümnaasiumisse. Hästi on meeles see, kui vahetunnis *kukkusin* põlvega vastu seina ja sinna tekkis auk. Samuti on meeles ka suur paberkuulide ja lennukite hullus. Kapid olid neid täis ja inglise keele tundides lennutasime neid üle klassi. Soovitan siia jääjatele, et tehke palju nalja nii, et seda pikka aega mäletaksite.
Mida iganes ma teha tahan. Parem ei ütle. Õppida.
Hardi Lähen gümnaasiumisse ennast rikkaks õppima. Meelde jäi see, kui panime Imre tööõpetuse klassi tagaruumi luku taha ja hoidsime teda harjaga tagasi, et ta üle kapi klassi tagasi ei roniks. Samuti meenuvad ka need 300 paberlennukit, mida aina juurde voltisime, aga Kärema võttis need ära ja lubas põlema panna. Edasiõppijatele – kasutage oma aega targemini, kui ainult õppides.
Kelly
Plaanin tulevikus edasi õppima minna kutsekooli pagar-kondiitriks. Vempe tegime igasuguseid, näiteks peitsime teiste jalanõusid kooli aeda ja kooli ümbrusesse.
Diana
Soovin Vara kooli õpilastele jõudu ja jaksu ning oskust õpetajatega häid suhteid hoida.
Andry Ma olen hetkel kahe vahel, kas lähen tööle või lähen edasi õppima. Mäletan seda, kui käisime kooliga Pärnus veepargis, seal oli väga tore.
Lähen edasi õppima kutsekasse toitlustusteenindusse või lähen suvel uutele katsetele ja õpin autotehnikuks. Meelde on jäänud see, kui 4. klassis ummistasime koos kahe tüdrukuga WC-potte ja siis tuli Kärema karjuma. Soovin kõigile edukat edasi õppimist!
Sander
Imre Minu plaanid edasi õppima minna on kutsehariduskeskusesse automaalri erialale.
Liis
Lähen edasi kutsekasse. Meeldejäävad kõik tööõpetuse tunnid, kus loopisime asju.
Lähen õppima Tartu kutsehariduskeskusesse. Vempe, mida siin koolis oleme korda saatnud, on palju, aga kõige paremini jääb meelde, kui me 6. klassis valmistasime hiiglama palju paberlennukeid ja läksime nendega inglise keele tundi. Loopisime neid tunni ajal üksteisele iga kord, kui õpetaja tahvlile midagi kirjutas või meie poole ei vaadanud. Muidugi sai õpetaja aru, et me lennukeid loopisime ja oli kuri, aga meil oli palju nalja :) Soovin kooli jääjatele rõõmsat tuju ja tahet õppida!
Plaanin edasi õppima minna gümnaasiumisse.
Karoliina
Koolist jään mäletama ilmselt paljusid koerustükke, kuid toredama asjana on meeles see, kuidas meile sündis klassivaim. Nimelt 6. klassis vene keele tunni alguses oli õpetajal ilmselt väga halb tuju. See väljendus selles, et kui Jass klassi tuli, siis pidi ta ka sealt sama kiirelt lahkuma. Me ei mõistnud õpetajat, et miks pidi ta Jassi viima tunnist eemale? Me pistisime seepeale kõik oma asjad kotti ja keeldusime tundi jätkamast, sest miks peaksime meie saama targemaks kui meie klassikaaslane? See oli üks esimesi ühiseid tegusid, nii sündiski klassivaim. Siin koolis õppivatele õpilastele soovitan korda saata võimalikult palju pättusi ja teha kõike võimast koos oma klassiga, ausalt neid on tohutult naljakas tulevikus meenutada.
7
Jõuka Jõugu Jõutreening
Karoliina Arold Kätlin Kukk
Raimond, Max ja Joel teavad, et alustada tuleb ikka maast madalast.
K
õik teavad, et peale uue aasta saabumist on jõusaalid puupüsti täis inimesi, kes on oma uusaasta lubaduseks seadnud trennitegemise. Jõusaal kogub p opu laarsust ka meie koolis. Alles sellest aastast on seal tõelised püsikliendid, kelleks (oh üllatus-üllatus) on meie kooli vanema astme õpilased. Kokku olemegi saanud ühe vahva pundi, kes jõusaali päris tihti külastab. Kuid lisaks meile olevat seal ka õpetajaid nähtud, kes pärast õppetööd lähevad jõusaali muskleid pumpama. Läksime ja uurisime oma jõugu käest, miks nad õigupoolest siin jõusaalis rassivad. Enamasti on vastused ikka sellised: „et suveks ilusaks saada“, „trenni teha“ ja „musklit kasvatada“. Samuti arvavad nad, et ilus keha aitab naisi leida.
8
Raimondile (jällegi) ongi motivatsiooniks naised, Imre läheb jõusaali, et oleks tegevust, Henrik ei soovi lihtsalt pussy olla ning Max soovib trenni teha, et suveks vormi saada. Sageli käime meiegi, tüdrukud, end jõusaalis treenimas, sest ega see trenn paha tee. Jõusaal annab tohutult ener-
giat, sest nagu vana tõde ütleb: „Kõik mis ära annad, tuleb suuremal hulgal tagasi.“ Jõusaalijõuk arvab, et treenituna on tulevikus lihtsam, lihtsam on sõjaväes ja üleüldiselt pimedatel Kopli tänavatel. Kes meist siis ei tahaks tugevaks saada? Jõuka jõuk on teineteisele alati toeks, on ju hea jõusaali siseneda, kui juba jõuguvennad sind rõõmsalt ees ootavad –motivatsiooniallikaid leiab ikka igalt poolt. Meie liitusime rammumeestega jaanuari lõpus. Ega poistreeningudju varem pihta kõigest paardalat enne
lastasid nad jõusaali esmakordselt. Küsides poistelt, kaua juba jõusaaliga ühist aega veedetud on, vastas Raimond koheselt: „Ikka 7 kuud!!!“ Tegelikult, kui nüüd arvutama hakata, siis saim et o l hetkel täpselt kolm kuu d , aga nagu öeldakse, kui vanajumal mõistust jagas, olid sportlased treeningsaalis. Suureks üllatajaks jõusaalis on hoopis meie inglise keele õpetaja Kadri, kellele olid suureks motivaatoriks eesootavad pulmad. Kadri avaldab saladuskatte all, et tema tõstis oma jala jõusaali juba sügisel, kuid edasi läks keeruliseks, sest ta ei soovinud meie tublide musklimeestega jõmmis kokku põrgata.
t e ki palh a k anu d , kolm nämeid kü-
Jõuka jõuguga on oodatud ühinema kõik vähemalt 16-aastased noored igal ajal. Jõusaali saab külastada igal tööpäeval ja ka nädalavahetuseti. Tule pane ennast proovile, treenides koos meiega! Suveni pole enam palju jäänud!
21 aastat koolis ja esimene üllatuspidu?
Karoliina Arold Älis Rooma
A
prill on tore kuu, eriti kui sul on sel ajal sünnipäev. Kindlasti meeldib see kuu samal põhjusel ka õpetaja Kristale. Nimelt on meie kunsti ja ajaloo õpetaja Kristal sünnipäev 4. aprillil. Seoses sellise vahva päevaga otsustasime talle teha väikese üllatuspeo. Plaan tekkis ühel teisipäevasel päeval märtsikuus. Kahjuks aga ei saanud me sünnipäevalapsele üllatust teha õigel päeval, seega pidime selle edasi lükkama 8. aprilliks. Ülesanded aga jagasime juba märtsi lõpus. Plaan tuli korralikult läbi mõelda, sest vaid nii tuleb tulemus parim. Oma plaanist rääkisime ainult eesti keele ja 4. klassi õpetajale. Nemad olid nõus meid lahkesti aitama, lubades kasutada oma klassiruume asjade hoiustamisel ja hoides seda kõike saladuses. Samuti pidid nemad hoolitsema, et õpetaja Krista oleks oma klassist piisavalt kaugel. Lõpuks saabus 8. aprill. Olime kõik juba valmis pidama ühte vägevat üllatuspidu. Siinjuures peame mainima, et 7. aprill oli meil vaba päev ja seoses sellega olime koolis kõik pidžaamades, nii et üllatuspeo feeling oli veelgi suurem. Peale esimest tundi läksime kõik käsitööklassi, et puhuda täis õhupallid ning panna tordile küünlad. Edasi liikusime sealt kunstiklassi, lukustasime ukse ja riputasime õhupallid seintele. Nüüd jäi ainult oodata, millal heliseb kell tundi ja õpetaja klassi astub. Süütasime küünlad ja ootasime. Teadagi on tordiküünlad väikesed ja põlevad kiiresti, seega tekkis meil vahepeal hirm, et küünlad lõpetavad enne põlemise, kui õpetaja lõpuks klassi jõuab. Siis aga kuulsime, kuidas lukuaugus võti klõpsatas ja ukse avas. Nii kui Vahet pole, mida õpetaja Krista küünlaid puhudes soovis, meie armas ajaloo õpetaja sisse astus, hakkasime talle laulma. Tema näos oli korraga nii palju emot-sellise kopsumahuga lähevad küll kõik soovid kohe täide. sioone: rõõm, uskumatus, üllatus, naer… Õpetaja oli südamest liigutatud ja tõesti õnnelik. taldrikuid ja lusikaid, õnneks leidis need meile õpetaja Iivi. Sõime kõik koos rõõmsasti torti ja saime teada, et sellist Torti lõigates aga avastasime, et me polnud muretsenud üllatust pole Kristale varem üheski koolis tehtud.
9
Sisse-sisse uks on lahti ehk lugu sellest, kuidas Karoliina ja Kätlin sisseastumiskatsetel käisid Karoliina Arold Kätlin Kukk
Kevadvaheaeg pole põhikoolilõpetajatele just eriline puhkus, nimelt toimuvad siis gümnaasiumide ja kutskoolide sisseastumiskatsed. Et tulevastele põlvedele veidi vihjeid anda (loe: hirmutada), kirjeldame detailselt ja vahetult oma katsetelkäike.
T
äna alustame oma esimese proovikiviga, nimelt siseneme Hugo Treffneri Gümnaasiumisse, et sooritada katsed reaalsuunda õppima minekuks. On 14. märts ja kell on 11.00, seisame ukse taga ja sisse veel ei saa. Tänav paksult lapsi täis, õhkkond on ärev. Peagi siseneme, et minna klassi ja hakata oma tulevikku kujundama. Paigutame asjad võimalikult kaugele ja otsime kohti tagumistes nurkades. Kätte jagatakse üldtestid ning stardipauk on ametlikult antud. Esimesed küsimused kohutasid tõeliselt, sest mõtet, miks siia kooli õppima tulla, ei osanud me kumbki kirja panna. Samuti oli keeruline vastata ennast kirjeldavatele küsimustele – klassis on ju veel teisigi suurepäraseid inimesi. Testis oli kokku seitse lehekülge ülesandeid ning need kättesaanuna oli mõistus kadunud. Aega lahendamiseks oli paar tundi, kuid tegelikkuses kulus umbes tund. Peale katseid arutasime omavahel, et siia kooli me nüüd küll sisse ei saa. Järgmised katsed ootavad meid juba paari päeva pärast. Lõpuks on käes kauaoodatud Jaan Poska Gümnaasiumi katsed. On 16. märts ja kell on 9.30 ning me seisame koos ärevate sisseastujatega ukse taga. Peagi siseneme kooli ning leiame, et peame ennast registreerima erinevatel korrustel. Soovime teineteisele edu ning vaatame, mis saama hakkab. Meid saadetakse klassidesse ning pannakse istuma üksikute laudade taha. Ühel meist vedas klassiga suisa nii, et enne pingelist tööd jagati kõigile kommi. Testi alustades oli tunne hea, sest peale
10
vaadates tundusid ülesanded kerged. Pingeid maandas ka see, et kõik vastused olid valikvariantidega. Seepärast võiksime neid nimetada ka linna kõige kergemateks sisseastumiskatseteks. Nüüd närvikõdi paariks päevaks kadunud, sest ees ootab veel vaid üks gümnaasium. On 19. märts, kell on 9.45 ning seisame Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi ees. Liitume oma klassivennaga ning siseneme katsejahile. Kõigil tuli sooritada ainult üldtest, see koosnes inglise ja eesti keelest ning matemaatilistest ülesannetest. Sees oli ka keerulisi pähkleid, mida pea ei võtnud, kuid üldiselt oli test võimetekohane. Peale raskeid Treffneri katseid vajasime kiiret
turgutust.
Nüüdseks, magamata ööde järel, on selgunud ka tulemused: Hugo Treffneri Gümnaasium – kumbki ei saanud edasi. Jaan Poska Gümnaasium – meid
kutsuti vestlusele, kuhu me aga ei läinud, sest sinna me ei taha õppima minna. Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium – meid kõiki kutsuti sinna õppima.
Lapsesuu ei valeta – kuid kas Eestis elab Älis Rooma tõesti vaid 4 inimest? Karoliina Arold Öeldakse, et lapsesuu ei valeta. Mõtlesime seda kontrollida ja küsitlesime meie kooli kõige pisemaid ja neist veel tillemaid: lasteaialapsi. Uurisime, mida väikesed lapsed maailma asjadest arvavad.
Lasteaialapsed
Kes on teie eeskujud?
Mida ootate kooli minekus kõige rohkem?
Loorelei (5a) – minu eeskuju on ratsutaja. Ariana (4a) – ema. Kristjan (5a) – lasteaed. Andris (7a) – politsei. Dainel (4a) – issi. Ringo (3a) – politsei.
Taaskord ühine vastus – õppimist. Lisatakse ka, et head koolitoitu. Paistab et Vara põhikool saab tulevikus väga korralikud ja usinad õpilased.
Mitu inimest elab Eestis? Loorelei – väga palju. Ariana – ei tea. Kristjan – million. Andris – sadatuhatmillion. Daniel – neli. (Meid oli laua taga parasjagu kaheksa, nüüd ei teagi, kus me elame.) Ringo – sadatuhatmillion on liiga vähe.
Kas teile meeldivad lasteaias lõunauinakud? Vastus sellele oli ühine „jaa!“, sest siis saab unes näha kiisusid, kartulimerd, autoga sõitmist ja mis põhiline: lõunauinakud on head puhkuseks.
Mis teile lasteaias kõige rohkem meeldib? Loorelei – õppimine. Ariana – mängimine. Kristjan – mängimine. Andris – mängimine. Daniel – mängimine. Ringo – raamatute vaatamine.
Kui sina oleksid kasvataja, mida sina teeksid koos lastega? Loorelei – õpetaksin neid vaala voolima. Kristjan – vaataksin koguaeg arvutiga. Andris – ma õpetaksin tähti ja kasvataksin rohkem taimi.
1. klassi õpilased Kes on meie kooli direktor?
Tarvet – nagu sellised muah-muah-muah.
Vastus oli ühine – Jüri.
Ülejäänud klass arvab samuti, et armastus on see, kui keegi armastab kedagi.
Mitu inimest elab Eestis? Nelja õpilase meelest elab Eestis 100 inimest, kuid kolm on siiski arvamusel, et Eestis on kokku 1000 inimest.
Kes on teie eeskujud? Nora – Lumekuninganna Elsa, sest tal on võluvõimed. Tarvet – Jerry, sest ta kavaldab alati Tomi üle.
Mis on armastus? Nora – armastus on see, kui keegi armastab üksteist.
Teised on ka võtnud oma eeskujuks Jerry. Paistab et 1. klass on vägagi üksmeelne ja üdini kavalust ning võluvõimeid täis, mine sa tea, mis pärast 9. klassi lahkumist siin veel toimuma hakkab.
11
Älise filminurk: „Tähtedevaheline“ „Tähtedevaheline“ ehk inglise keeles „Interstellar“ on kaasahaarav ulmefilm, mis räägib maadeavastajatest, kes kasutavad ära äsja avastatud rebendit, mis laseb inimestel reisida kosmoses ja vallutada tohutuid vahemaid, mis jäävad tähtede vahele. Film on üllatusi täis ja ülimalt põnev. See viib sind ajas edasi ja on tunne justkui oleksid ise selle filmi sees. Filmis käsitletakse inimkonna priiskavaid eluviise ja selle traagilisi tagajärgi. „Tähtedevaheline“ on mõtlemapanev ja väga üllatava lõpuga. Film on kolm tundi pikk… jaaa see on väärt igat sekundit!