Las mööduvad aastad,

las halliks läeb pea.

Kui tagasi vaatad

on hingel siis hea.

  1959/60. õ.-a. olude sunnil asusin endisesse Kaarli kooli tööle 1960. aasta talvel. Võrreldes minu eelmise töökohaga, oli uus kool väike ja tundus kuidagi pime. Harjusin sellega varsti. Kollektiiv oli tore. Õpilasi õppis koolis 130 - 140 ringis ja niimoodi aastaid: vahel vähem, vahel rohkem.  Viiendasse klassi tuli õpilasi naaberkoolidest Matjamaalt, Välgist ja Väägverst, seetõttu oli see klass alati kooli suurim.

  Kaugemal elavad lapsed veetsid oma päevad internaadis, mis asus õpetajate majas. Samas elasid ka kask õpetajate perekonda väga kitsastes tingimustes.

  Õpilased osalesid väga aktiivselt ringides:  lastekooris, rahvatantsuringis, mandoliiniorkestris, usinalt õpiti nukunäidendeid.  Ainealastest ringidest on tubli tööga meelde jäänud vene keele ring ja loodussõprade ring.

  Koolil oli üsna suur aed ja isegi väike köetav kasvuhoone. Aias kasvas palju õunapuid,  kasvatati mitmesuguseid juurvilju. Nii et internaat sai osa varusid kooliaiast.

  Tavaliselt korraldati aastas kaks suuremat pidu: jõulupidu ja kevadpidu. Vahepealsed aktused ja üritused olid ka loomulikult õpilaste sisustada. Pidusid ootasid kõik, ka lapsevanemad ja ümbruskonna inimesed. Väike saal oli alati puupüsti täis.

  Pärast esinemist tantsiti koos: õpilased, õpetajad, issid, emmed. Minu arvates oli see väga ilus ning teeb veel pragugi südame soojaks.

  Üldiselt oli kontakt kooli ja lastevanemate vahel tihe. See oli ikkagi oma kool oma murede ja rõõmudega ning neid jagati koos.  Meenuvad ühised küttevarumistalgud. Seetoimus hobustega. Pikad voorid liikusid metsast kooli poole. Nii kestis see mõned aastad. kooli juurde toodud puud tehti korda koos lastevanemate abiga.

  Tol ajal  osaleti väga agaralt Vara seltskonnaelus.  Klubis töötasid õpetajate juhtimisel ja kaasalöömisel paljud ringid: näitering, naistantsurühm, mõnda aega ka segarahvatantsurühm, naisansambel ja segakoor.

  Igal kevadel korraldati klassiekskursioon kindlatel marsruutidel: 5. klassil ühepäevane Ida-Eestis, 6. klassil kahepäevane Lõuna-Eestis, 7. klassil kolmepäevane Põhja- ja Kirde-Eestis, 8. klassil neljapäevane Lääne-Eestis ja Saaremaal. Nii sai kogu Eestimaale ring peale.  Sõit toimus veoautoga. Vahel ehiti auto kaskedega.

  Vara kool sai mulle aastate jooksul teiseks koduks, kus möödusid minu tõsised ja ilusad tööaastad.

  Meenutan praegugi ja edaspidigi Vara kooli, õpilasi, kes  mulle lähedaseks said, kes mind austasid, minu tööd hindasid.

Tseliia Kuningas, 1992