Johanna Leissoni jutustuse

põhjal Eha ja Evald Täpsi 1960

 

  Kui mina koolis käisin, võeti kooli kümneaastaselt. Kuid kirjutada ja lugeda ei osanud. Kooliaeg oli 15. oktoobrist 15. aprillini.

  Kooli läitsin esmaspäeval. Üits kooliõpetaja olli ja seitsekümmend last. Kooli anti mulle kaasa terve nädala toit. Leevakott oli ühes ja külma sööki sõime tervenädala. Kaasas olli kas kapsad või kartulipudru.

  Magamistuba olli nii külm, et vesi külmas toas ära. Magamistuba küteti talve jooksul umbes kaks korda. Kooliteenijat esolnud. Iga päev olli üits lapskooliteenijaks. Tüdrukud magasid kahes magamistoas voodites. Poisid magasid klassiruumis põrandal magamiskottidel. Hommikul korjati kotid kokku ja veeti pööningule.

  Hommikul kell pool kuus aeti kõik üles. Siis pesime näod puhtaks ja panime riidesse, siis läitsime õppima ja kella seitsmeni õppisime. Siis tulli söögiaeg kella kaheksani. Tolle vahe sees võisime tantsida, mängida, laulda. Enne sööki loeti söögipalve.

  Kell kaheksa hakkasid tunnid. Esimene tund oli kas katekismus või piiblitund. Kõnelema pidi vene keeles. Kui eesti keeles kõnelesid, siis olli üits väike sinine raamat. Kui keegi rääkis eesti keelt, siis visati talle see sinine raamat ja kirjutati nimi sisse. See, kellele raamat anti, see pidi kuulama, kes nüüd eesti keelt räägib, selle nime sisse kirjutama ja raamatu rääkijale viskama.

  Tunni olli kella kaheni. Kella kahest kolmeni olli prii tund. Siis hakkas õppimine jälle pihta. Laulmistund olli ka üits kord nädalas. Kella neljast seitsmeni tuli jälle õppimistund. Seitsmest kaheksani olli söögitund. Loeti palvet ja söödi. Kaheksast üheksani olli vaikne tund. Vaikse tunni ajal ei tohtinud liigutada ega pead pöörata. Kes liigutas, selle nimi kirjutati üles ja see pidi järgmisel päeval kaks vene keele salmi pähe õppima. Kui kolm talve olli koolis käidud, siis olli selge katekismus, rehkendamine, lugemine ja piiblilugu.