Linda Audova mälestuste põhjal

õpetaja Alvi Arro

 

Linda Audova käis Vara külakoolis aastail 1926 - 1932.    1926. aastal tegutses kool viimast aastat vara mõisas, kuid juba 1927. aastast sai endale eraldi hoone 2 kilomeetrit eemal asuvas krahvi jahilossis Kaarli karjamõisas.

  Koolijuhataja oli neil aastail härra Johannes Kütt, range ja kindla käega mees. Peale juhataja oli ka üks õpetaja, preili Magda Sulbi (hiljem Kütt). Lühikest aega pärast õpetaja Küti surma olid õpetajateks Taurus ja Sass.

  Koolis käidi peamiselt iseõmmeldud koolikotiga, raamatud ostis iga laps endale ise ja need olid keskmise hinnaga. Päevikuid õpilastel ei olnud ja kodused ülesanded tuli meelde jätta.

  Koolipreilil oli endal päevik hinnete märkimiseks ja puudumiste aruandmiseks. Hinded olid kaks kuni viis. Ühte ei pandud.

  Koolipäev algas kell 8.00 ja lõppes pärast lõunat kell 3.00. Tunni pikkus oli 45 minutit. Pikem vahe oli söögivahetund.  Koolis anti ainult teed, võileivad pidid endal kaasas olema.

  Õpetajal oli tunni läbivimiseks ainult õpikud, tahvel ja kriit, muid näitvahendeid ei kasutatud.

  Õpetaja andis kõiki tunde ja paralleelselt kahele klassile. Kui üks klass tegi iseseisvalt kirjalikku tööd, siis õpetati teist klassi suuliselt.

  Kui õpilane õpetaja seletustest aru ei saanud, siis rohkem ei korratud ja laps pidi nüüd ise õppima. Karistuseks jäeti ta peale tunde, kas üheks või kaheks tunniks ja õpetaja tuli peale teatud aja möödumist kontrollima, kas laps on juba suutnud ära õppida.

  Koolis õpiti järgmisi õppeaineid: eesti keel, kirjatehnika kuni 4 klassini, võõrkeel (saksa keel), matemaatika, geomeetria, maateadus, ajalugu, käsitöö, joonistamine, laulmine, võimlemine, usuõpetus. Vene keelt ei õpitud. Käekirjale pöörati väga suurt tähelepanu, samuti ka lugemisoskusele.

  Koolis oli harmoonium, mida mängis proua Kütt. Ta oskas ka viiulit mängida. Harmooniumil ja viiulil saadeti laste laule ja ringmänge. Vahetundides mängitud ringmänge  ei saadetud.

  Usuõpetus oli koolis vabatahtlik, 2-3 korda nädalas. Seal õpiti piiblilugu (Tenmani väljaantud "Piiblilugu" seletustega) ja katekismust.

  Koolil internaati ei olnud ja lapsed käisid iga päev koju, mõni isegi 10 kilomeetrit - need olid siiski üksikud, sest koolid olid üksteisele kaunis lähedal. Lähemad koolid olid Väägveres ja Matjamaal algkool ning Välgis 6-klassiline kool.

  Peale tunde tegutsesid koolis veel käsitööring, kus hakkajamad ja oskajamad õmblesid. Koolil õmblusmasinat ei olnud, see oli õpetajal isiklik ja sellel said õmmelda need, kes seda oskasid. Peale seda tegutses veel näitering, mis esitas näidendeid jõulupidudel ja kevadeks. Tüdrukutel oli ka kehahoiaku ja võimlemisring.

  Kooli mindi sügisel 1. oktoobrist ja kevadel saadi lahti mai keskel pärast emadepäeva.

  Tunnistust anti kaks korda aastas, jõuludeks, millele järgnes jõuluvaheaeg ja kevadeks, siis kui mindi suvepuhkusele.

  Koolitööd kontrollis omakorda revident, kes käis kaks korda aastas Tartust. Et ühest klassis teise saada, tehti klassieksam revidendi juuresolekul ja nii sai ka Linda peale esimest klassi mitte teise, vaid kohe kolmandasse klassi.

  Klassides oli lapsi umbes 10 - 12, tüdrukuid ja poisse enamvähem pooleks.  Tüdrukud olid õppetöös ikka hoolsamad.

  Kooli läksid lapsed kaheksa-aastaselt. Kes olid koolis "kõva peaga" jäeti istuma, sama klassi kordama. Ühes klassis võis istuda kolm aastat, siis tõsteti edasi.  Kui olid "istudes" kuueteistkümneseks saanud, siis tuli tööle minna, olgu haridust kui palju tahes.

  Paljulapselisi peresid toetas kool, ostes neile riideid. Õpilastel koolivormi ei olnud.  Koolis puududa ei tohtinud ja puudumise korral pidi olema kirjalik tõend.  Kevadeti käidi ekskursioonil, linnas muuseumis, metsas matkadel, kuid mitte nii palju kui praegu.

  7. klassi oli Eesti ajal kõrge haridus. Kevadel anti aktusel tunnistus ja pärast seda oli pidu, kus sai tantsida. Mängis Vara enda puhkpilliorkester ja pärastseda tuli kooliga hüvasti jätta.